Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Ei tohi unustada, et elekter on kõrgendatud ohu allikas. Elektriohutuse eest vastutab elektripaigaldise omanik.
Selleks, et elektripaigaldis oleks tehniliselt igati ohutu ja töökindel, tuleb elektripaigaldise ehitamisel ja kasutamisel jälgida kindlaid reegleid, mis on ära toodud seadusandluses. Elektritöid reguleerib Eesti Vabariigis Elektriohutusseadus, mis sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil mitmesuguseid nõudeid.
Elektritöö selle seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, kontrollimine, katsetamine, remontimine, hooldamine ja ehitamine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine.
Elektriohutusseadusest tulenevalt tohib elektripaigaldist ehitada ja rekonstrueerida vastavalt nõuetekohasele elektripaigaldise projektile võib elektritööd teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi, elektritööde tegija peab olema registreeritud majandustegevuse registris ja võib teha elektritööd registreeritud elektritöö ettevõtja elektritöö juhi pädevustunnistusel märgitud ulatuses.

Elektriohutusseaduses on kirjas ka mõiste „lihtne elektritöö“. See on elektritöö, mida võib teha iga isik. Selliste tööde hulka kuuluvad kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavad tööd:
hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega;
igale isikule kasutamiseks lubatud elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine;
rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine;
eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega;
valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine;
pinge kontrollimine indikaatoriga;
kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras;
kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;
kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras;
elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras.
Pöörake tähelepanu sellele, et kui elektriseadmele on ette nähtud kaitsejuht, tohib seadet ühendada ja remontida ainult pädev spetsialist.
Soovitame elektritööd teha lasta ainult isikutel, kes omavad õigust seda tööd teha. Kaasaegsed elektriseadmed ja
–süsteemid on tehniliselt keerukad ja eeldavad elektritöö tegijalt head erialast ettevalmistust. Halva elektritöö tagajärjed võivad olla traagilised, sest selle tulemusena võivad hukkuda inimesed, kuivõrd elekter on kõrgendatud ohu allikas. Korrektse elektriprojekt järgi ja pädeva elektrifirma poolt ehitatud elektripaigaldis on töökindel ja kasutajale ohutu ka siis kui kasutaja teeb elektripaigaldise käidul teadmatusest või hooletusest lubamatuid toiminguid.